Sunday, October 30, 2011

VIIES TUND.

Kätte hakkab jõudma aasta süngeim aeg - pole valgust, pole sooja ja vahel kipub tuju halvaks minema. Pime aeg muudab mõtlikumaks. Võib-olla tekib isegi praegusel muidu kiirel ajastul väike mõttepaus, mil tagasi vaadata ammu olnud aegadele. Kunagi elanud inimestele. Kes nad olid? Mida mõtlesid? Kas nad olid head või kurjad? Oli kuidas oli, ükskord lõpeb aeg kõigi jaoks.
Räägime heast ja halvast tegelasest. Kas üldse on nii, et keegi on üdini halb ning keegi ainult hea. Või on mõnikord muidu väga hea inimene natuke halb.
Joonistame tegelasi: häid ja halbu. Natuke häid, kelle sees on natuke halba ja natuke halba, kelles törtsuke head. Tüdrukute seas on populaarsed muidugi printsessid. Kes nad siis õigupoolest on? Vaieldamatud iludused ja seetõttu ka automaatsel head?
Aga on üks tüdruk, kes joonistab ükssarviku ja küti.
Huvitava tegelase leidmine on keeruline ja vaevanõudev. Lihtsam on käega lüüa ja suure kisaga mööda saali ringi kihutada. Kära paisub hetkeks kõrvulukustavaks - väikestele lastele on 45 minutit keskendumist suur katsumus.
Ja justkui suurest lärmist ehmununa otsustab muidu laitmatult tunni lõpus preemiamultifilme näidanud arvuti suu kinni panna. "Miriami jõulupäkapikku" tuleb vaadata tummfilmina. Aga võib-olla on vaikus hoopis sellest, et jõuludeni on üks jagu aega veel.

Friday, October 21, 2011

NELJAS TUND.

Jätkame tööd gruppides. Teeme tutvust vaba rebimise ja kleepimisega. Mõned poisid lähevad suurest paberi käristamisest ja vana hävitamisest nii hoogu, et kohati ununeb eesmärk: hästi lammutatud vanast luua uus ja parem.
Meil on kolm gruppi ja igal neist on eelmisel tunnil ühiselt joonistatud nägu ees. Proovime joonistatud nägudele kollaazhiga tugevamat värvi ja iseloomu anda. Rõhutame silmi, suud, nina, juukseid.
On uskumatu, kui põnevaks ja naljakaks võivad muutuda ühe täiesti tavalise ajakirja pildid. Meie muidugi katsume jälgida ajakirjapildi üldist tonaalsust ja värvi sobivust, aga kui lähemalt vaadata, siis võib näha, et ühe ontliku härrasmehe juustes kasvavad raagus kased või armsa tädi silmaterad on sädelevalt kollased, kui praemunad või seemneid puistavad päevalilled. Ja teise tädi huuled on moonduvad uhkeks roosaks vanaaegseks kabrioletiks.
Filmis on kõik võimalik ja ootamatut elu võib leiduda kõige ootamatutes kohtades. Oska vaid neid näha ja ellu äratada!
Lõpetuseks vaatame jupikest Riho Undi filmist "Vennad Karusüdamed".

Thursday, October 13, 2011

13. OKTOOBER.



13. oktoobril sooritas EggMedia esimese välisõpetamisreisi Soome Animatricksi festivalil.
Läks uskumatult hästi ja me suutsime olla huvitavad: õpetada, kuidas teha animatsiooninukku.



Õpetlikuks näidiseks võtsime paar aastat tagasi tehtud Kingpooli ja mitmeid nukke meie filmidest "Laud" ja "Oranus". Soome nukuhuvilistel olid vabad käed oma äranägemise järgi nukk luua ja neil mingit kohaspetsifiilist nostalgiat Naksitrallide järele ei esinenud. Nii sündis üsnagi erilisi tegelasi, kuigi kõik said õlgadele Kingpoole pea.


Friday, October 7, 2011

KOLMAS TUND.


Täna katsetame töötamist rühmadena. Jagame lapsed kolmeks ja proovime koos ühe tegelase luua. Paber on hiiglaslik ja tuleb välja, et koos töötamine ei olegi nii lihtne. Mõni näiteks leiab, et kui juba on ümmargune, siis tundub see kangesti maakera moodi. Joonistame mandrid ka siis juba külge! Sama rühma lapsed on nõus: ah, mandrid võivad olla ju ka silmad ja nina ja suu. Keerame lihtsalt pildi teistpidi. Nii sünnib üks maakeratädi. Kõrvarõngadki on tal.
Teisel rühmal sujub koostöö hästi. Nemad on ühel nõul, et sellest sellist suurel paberil saab üks ontlik härrasmees kaabu ja kikilipsuga. Üks teeb silmad, teine kõrvad, kolmas värvib lipsu kirevaks.
Kolmas rühm saab hakkama hiiglasliku naeratava naisega. Naine on tõesti suur ja imelik. Lapsed pole ju harjunud suurele paberile joonistama. Ikka antakse ju vaid tükike paberit. Sinna sobib ju ainult üks pisike inimene. Aga nüüd siis selline, mis on peaaegu ühe umbes nelja aastase kõrgune ja sinna tuleb joonistada üks nägu.
Loodame siis, et vabadus ja loovus ei lase end vaka all hoida!

Sunday, October 2, 2011

TÕDEMUS.



Kes või mis teab, millal me jälle suure organi kaitsva tiiva all filmi saame teha?
Aastad aga lähevad...
Asusime omal käel väikse, ülilühikese filmilupsu kallale. Algselt oli plaanis kõik arvutianimatsioonina lahendada, aga loomus küsib oma ja jubedalt tahaks nukke teha.
See väike unelaulu filmike tuleb siiski ümarnuku tehnikas, aga millises ruumis. Tõenäoliselt ühes rohelises kastis, kust saab nuku liikumise välja lõigata ja maalitud tausta taha panna.



Projektist.
Lühianimafilmide sari „Armastuse keeled“.
Plaanime luua viis umbes minuti pikkust animafilmiklippi, milles kesksel kohal oleks leitud sarnasus eesti rahvalauludes ja Eestis esindatud suuremate rahvusgruppide rahvalauludes. Kavas on luua sellele sarnasusele tuginev huvitav-puudutav audiovisuaalne lahendus.
Esimeseks filmiklipi teema on emaarmastus. Filmikese pealkiri on „Äiu-baju“.
Järgnevateks teemadeks valisime: pulmad, matused, jõulud, ülestõusmispühad (kiigepühad).
Vaata lisasid: stsenaariumi ja kujundust tutvustavaid pilte.

Saturday, October 1, 2011

TEINE TUND.


Vaatame multifilmi “Porgand”. Mõned lapsed on näinud, aga ikkagi on kõigil põnev seda vaadata. Telekast ju neid ei näidata. Eestlaste tehtud filme eestlased ei näe. Kahetsusväärne! Eks me katsu siis oma nappide jõududega seda viga natukenegi parandada.
Nähtud filmist elevil lapsed asuvad eelmisel korral näpuvärvidega maalitud pilte täiendama. Need, kes meiega alles täna liituvad, peavad eriti kiiresti töötama – tarvis on ju maalida ring ja sinna sisse silmad, suu, nina. Kõik see, mis ühe ringi elusaks muudab. Animeerimine ju tähendabki elutule hinge andmist.
Kõik saavad väga hästi hakkama ajutistele väsimusest tingitud tähelepanu hajumisest hoolimata. Mõni ring ümber saali ja pildipealsed ringid ärkavadki ellu!