Thursday, May 10, 2012

PAUS BLOGIMISES.

Nüüd on päris pikk paus tekkinud meie ringitöö kajastamises, mis aga ei tähenda, et me käed rüpes oleme istunud. Lihtsalt meil, ringijuhtidel, oli paar viimast kuud väga kiire aeg, aga tasapisi katsun siiski kõik tunnid täpse dokumenteerimise huvides lähiajal kirja panna - märkmeid on ju tehtud küll.
Ka meie suureline filmiprojekt on plaanis suve jooksul lõpetada ja kõikidele asjaosalistele  nähtavaks teha. Kõik ei ole kulgenud paraku säärases tempos nagu plaanitud, aga andsime endast parima. Lapsed on niikuinii parimad!




Sunday, March 4, 2012

KAHEKÜMNES TUND.

Täna plaanisime kindlalt storyboardi ära lõpetada ja peaaegu õnnestuski. Selle tähistamiseks organiseeris Jelena ringmängu "Haned". Oli päris tore vahelduse mõttes middagi füüsilist ka teha. Suur saal, kus meie tund toimub kutsub vägagi jooksma ja trallima. Distsipliiniga on mõnikord raskusi. Nüüd siis võis päris ametlikult ja organiseeritult liigutada :)


Mõned pildid ka.


Kuidas kalu välja mõelda. RAIMOND E.



Kuidas karu koopas talveund magas. JAN.



Kuidas karu kogemata kevadlinnu laulu peale üles ärkas. ELISA.


Kuidas talurahvas märkas, et järve ääres toimub midagi imelikku. KÄTLIIN.

Friday, February 17, 2012

ÜHEKSATEISTKÜMNES TUND.

Jätkame oma pildireaga.
Kiidame Anna-Kreetet, kes kodus joonistas läbitöötatud pildi, mis võiks olla ka omaette väike film. Aitäh!




Aga selles tunnis oli teisitublisid ka.





SIIM
joonistas üles huntide ja rebaste dialoogi.




ERKI ARTI on meister huntide joonistamises.



Aga hunti võib ka nii joonistada, nagu tegi SANDER.




Või nii nagu ELISA.



JANIL on sellised hundid.


Veel hunte ja rebaseid väikestelt karikatuurikunstnikelt.



ROBIN.



SIIM.




NADIIN.




KIRKE joonistas rebaseid, kes kutsuvalt sabadega vehivad.



ANNIKA.




SANDER
joonistas kalu, keda hundid ja rebase üksteise võidu välja mõtlesid.


MIA joonistas suurenduse kalast.

Friday, February 10, 2012

KAHEKSATEISTKÜMNES TUND.

Jelena loeb meeldetuletuseks ette loo - stsenaariumi. Ta seletab ka, mis on storyboard. See on nagu koomiks, milles film üksipulgi lahti joonistatakse. Meiegi loodame oma ülevaatliku pildireani jõuda. Algus on tehtud.

Selle tunni parimad pildirea tegijad.




ANNIKA joonistas, kuidas ühel imeilusal talvepäeval kukub ei-te-kust taevasse veel üks päike.




ELISA
pildil naeratab ootamatult taevasse ilmunud päike sõbralikult.



KIRKE joonistas metsas külmast naksuvad puud.




RAIMOND E.
joonistas kahest päikesest taevas jaburaks muutunud linnud.




ANNA_KREETE
pildid maanduvad erutunud linnud aiateivastel ja jäävad ootama, mis edasi saab.



JAN tegi, kuidas lindudest hiilivadki mööda rebased.



RAIMOND S
pildil tulevad järve äärde hundid.

Thursday, February 2, 2012

SEITSMETEISTKÜMNES TUND.

Need, kelle nukku me parasjagu välja ei lõika ja nööridega ei ühenda, joonistavad teemal "Üks väga külm tunne". Kuigi tegelikult võiks teema olla hoopis "Üks väga soe tunne". Saaks natukenegi sooja.

Saturday, January 28, 2012

KUUETEISTKÜMNES TUND.

Tänases tunnis said kõik tegelased lõpetatud ja üles pildistatud. Nüüd on vaja nad lahti lõigata nii digitaalselt kui ka päris elus päris kääridega. Arvutis paneme nad liikuma lamenukuna. Tõenäoliselt saab see nii olema, et võtame arvuti kaasa ja näitame, kuidas jagada tegelast eraldi leieritele ja kuidas on võimalik tegelast teatud animatsiooniprogrammiga liikuma panna. Muidugi oleks tore, kui igaüks ise oma nuku saaks photoshopis tükkideks lõigata, aga see on siiski ebareaalne. Meil on ju tund üks kord nädalas. Samuti pole reaalne arvuti jagamine. Ja lapsed on selleks veel liiga pisikesed ka? Las nad esialgu lihtsalt vaatavad ja harjutavad osavust käega katsutavate materjalidega.

Sunday, January 22, 2012

VIIETEISTKÜMNES TUND.

Täna pidi olema see hetk, mil me puhkame ja rahulolevalt vaatame tehtule tagasi ja tähistame möödunud neljateist tundi kahe nukufilmi vaatamisega. Vahelduse mõttes.
Tegelikult oli küll nii, et Jelena tutvustas rahumeelsematele nuku anatoomiat, näitas isegi Miriami nukku ja luges ka muinasjuttu, mina aga ajasin samal ajal paari-kolme poisikest taga nagu üks lootusetult kobakäpast jalgpallur palli, mille tulemusena kinnistus minus jäädavalt arusaam, et laste huvi tuleb järjekindlalt püüda ja suunata, sest kui see omapäi jätta ei pruugi sellest suuremat asja saada.
Püüame siis aktiivselt huvitavad olla. Põnevust hoida ka järjekindlust nõudva ülesande puhul. Ja hinge tõmbamine peaks siis ikka metsiku tempoga toimuma.