Sunday, January 22, 2012

VIIETEISTKÜMNES TUND.

Täna pidi olema see hetk, mil me puhkame ja rahulolevalt vaatame tehtule tagasi ja tähistame möödunud neljateist tundi kahe nukufilmi vaatamisega. Vahelduse mõttes.
Tegelikult oli küll nii, et Jelena tutvustas rahumeelsematele nuku anatoomiat, näitas isegi Miriami nukku ja luges ka muinasjuttu, mina aga ajasin samal ajal paari-kolme poisikest taga nagu üks lootusetult kobakäpast jalgpallur palli, mille tulemusena kinnistus minus jäädavalt arusaam, et laste huvi tuleb järjekindlalt püüda ja suunata, sest kui see omapäi jätta ei pruugi sellest suuremat asja saada.
Püüame siis aktiivselt huvitavad olla. Põnevust hoida ka järjekindlust nõudva ülesande puhul. Ja hinge tõmbamine peaks siis ikka metsiku tempoga toimuma.

0 comments:

Post a Comment