VIIES TUND.

Kätte hakkab jõudma aasta süngeim aeg - pole valgust, pole sooja ja vahel kipub tuju halvaks minema. Pime aeg muudab mõtlikumaks. Võib-olla tekib isegi praegusel muidu kiirel ajastul väike mõttepaus, mil tagasi vaadata ammu olnud aegadele. Kunagi elanud inimestele. Kes nad olid? Mida mõtlesid? Kas nad olid head või kurjad? Oli kuidas oli, ükskord lõpeb aeg kõigi jaoks.

Räägime heast ja halvast tegelasest. Kas üldse on nii, et keegi on üdini halb ning keegi ainult hea. Või on mõnikord muidu väga hea inimene natuke halb.

Joonistame tegelasi: häid ja halbu. Natuke häid, kelle sees on natuke halba ja natuke halba, kelles törtsuke head. Tüdrukute seas on populaarsed muidugi printsessid. Kes nad siis õigupoolest on? Vaieldamatud iludused ja seetõttu ka automaatsel head?

Aga on üks tüdruk, kes joonistab ükssarviku ja küti.

Huvitava tegelase leidmine on keeruline ja vaevanõudev. Lihtsam on käega lüüa ja suure kisaga mööda saali ringi kihutada. Kära paisub hetkeks kõrvulukustavaks - väikestele lastele on 45 minutit keskendumist suur katsumus.

Ja justkui suurest lärmist ehmununa otsustab muidu laitmatult tunni lõpus preemiamultifilme näidanud arvuti suu kinni panna. "Miriami jõulupäkapikku" tuleb vaadata tummfilmina. Aga võib-olla on vaikus hoopis sellest, et jõuludeni on üks jagu aega veel.